Kuidas ehitada kriisidele vastupidavamat Eestit?
Kriisidest räägitakse praegu peaaegu kõigis eluvaldkondades, kuid mida tähendab kriisikindlus ehitussektoris? Milliseid õppetunde on andnud viimaste aastate pandeemia, energiakriis ja sõjast põhjustatud hinnatõus ning kui hästi oleme valmis järgmisteks võimalikeks vapustusteks?
Saatesarja „Ehitus 2026+“ Delfi episoodis arutlevad selle üle Eesti Ehitusinseneride Liidu esindaja ja professor Jürgen Einpaul, Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni juht Marek Hergauk, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esindaja Kaimur Kivi ning arhitektuuribüroo KavaKava juhtiv arhitekt Indrek Peil. Saadet juhib Tanel Talve.
Varjendist üksi ei piisa
Ehitussektor on viimastel aastatel pidanud kiiresti kohanema nii tarneraskuste, tööjõuprobleemide, hüppelise hinnatõusu kui ka energiakriisiga. Seniste raskustega toimetulek ei tähenda aga automaatselt, et Eesti hooned ja taristu oleksid järgmisteks kriisideks valmis.
Praegu pööratakse palju tähelepanu varjendite ja varjumiskohtade rajamisele. Jürgen Einpauli hinnangul ei tohiks selle kõrval unustada ühiskonna toimimiseks hädavajalikke tehnovõrke.
„Tegelikult võib-olla varjenditest olulisemgi on tagada meie elektri- ja veevõrgu toimimine kriisiolukorras. See mõjutab inimesi palju suuremas piirkonnas kui see, et ühe maja elanikud saavad minna varjendisse,“ selgitab Einpaul.
Kaimur Kivi tõstatab samuti küsimuse elutähtsate teenuste vastupidavusest. Mis juhtuks näiteks siis, kui Tallinnas või Tartus katkeks elektrivarustus terveks nädalaks?
„Tegelikult ei ole meil siis vett, meil ei ole sooja ja süsteem ei toimi enam. See oleks päris suur väljakutse meile kõigile ja tegelikult ei ole me selleks valmis,“ tõdeb Kivi.
Elektrivarustusest sõltuvad tänapäeval küte, veevarustus, side, liftid, ventilatsioon ja paljud teised hoonete igapäevaseks kasutamiseks vajalikud süsteemid. Seetõttu tuleb kriisikindlust käsitleda tervikuna, mitte üksnes ühe hoone või varjendi tasandil.
Olemasolevad hooned pakuvad võimalusi
Varjumisvõimaluste loomisel peavad saatekülalised oluliseks paindlikke nõudeid ja olemasolevate hoonete nutikat kasutamist. Kõigi objektide puhul ei pruugi uue ja kõige rangematele nõuetele vastava varjendi ehitamine olla ainus ega alati ka kõige mõistlikum lahendus.
Indrek Peil toob näiteks ühe koolihoone renoveerimisprojekti, kus olemasolevate konstruktsioonide säilitamine võimaldab rajada tavapärase varjendi asemel oluliselt suurema varjumispaiga.
„Me saame tuumavarjendi asemel teha viis korda suurema varjumispaiga, kasutada ära olemasolevat keldrit ja säilitada olemasoleva hoone,“ kirjeldab Peil.
Selline lähenemine võimaldab ühendada kriisivalmiduse, olemasoleva hoone säilitamise ja kulude mõistliku kasutamise. Ühtlasi näitab see, miks peaksid nõuded arvestama konkreetse objekti asukoha, kasutusotstarbe ja olemasolevate võimalustega.
Iga uus nõue kajastub lõpphinnas
Kriisikindluse suurendamine nõuab investeeringuid ning rangemate nõuete mõju jõuab lõpuks ka ehituse tellija, kinnisvaraomaniku või koduostjani.
Marek Hergauk rõhutab, et iga täiendav ehitusnõue muudab hoone kallimaks. „Lõpptarbija maksab igal juhul kõik kinni,“ ütleb ta.
Seetõttu tuleks enne uute kohustuste kehtestamist hinnata nende tegelikku mõju, vajalikkust ja proportsionaalsust. Varjendite rajamise nõue võib praeguses julgeolekuolukorras olla põhjendatud, kuid ka teiste ehitusnõuete puhul tuleb küsida, kas sama lahendus on vajalik kõikjal ja igas hoones.
Kriisikindlam Eesti ei sünni üksnes rangematest normidest. Selleks on vaja läbimõeldud tervikpilti, milles arvestatakse varjumisvõimaluste kõrval energia- ja veevarustuse, tehnosüsteemide, olemasolevate hoonete, ehitusmaksumuse ning inimeste tegelike vajadustega.
Kuula arutelu Delfi Taskust
Milliseid kriise peaks ehitussektor tulevikus arvestama, kuidas muuta hooned ja taristu vastupidavamaks ning millised nõuded aitaksid kriisikindlust suurendada ilma ehitushinda põhjendamatult kasvatamata? Pikemat arutelu saab kuulata Delfi Taskust.
Podcast valmis koostöös ehitusvaldkonna aasta olulisima konverentsi ja auhinnagalaga „Ehitus 2026+“, mis toimub 25. novembril 2026 Tallinna Loodusmajas.
Leia Delfi podcast siit: https://ehituskonverents.ee/2628-2/