30. septembril toimunud EKELi ja EEELi konverents „Lisa- ja muudatustööd projekteerimises ja ehituses: mis need on ja kes nende eest maksab?“ tõi kokku muljetavaldava saalitäie ehitus- ja projekteerimisvaldkonna tippspetsialiste.
Päeva jooksul käsitleti erinevaid vaatenurki, kuidas osapooled lisa- ja muudatustöid mõistavad, ning pakuti lahendusi, kuidas ehitusprotsessi käigus tekkivaid muudatusi ja lisatöid paremini hallata ning vaidlusi ennetada. Teema puudutab paljusid, kuna muudatuste tegemine ja lisatööd on projekteerimises ja ehituses igapäevane nähtus, mis sageli põhjustab vaidlusi nii tellija, projekteerija kui ka ehitaja vahel.
Konverents korraldati eesmärgiga jagada protsessis osalejate kogemusi ning ühtlustada kujunenud arusaamu. Üksteise vaatenurki mõistes on lihtsam jõuda paremate tulemusteni.
Minni Aru (KOKO arhitektid OÜ) andis projekteerija vaate, rõhutades, et lisa- ja muudatustööd ei ole alati negatiivsed, kuid nende mõju eelarvele, ajagraafikule ja inimsuhetele võib olla märkimisväärne. “Suurt osa vaidlustest saab vältida juba lepingu sõlmimise ja projekteerimise algfaasis, kui sõnastada täpne tööde maht, luua ühtne arusaam lisa- ja muudatustööde mõistest ning panustada põhjalikku ettevalmistusse,” sõnas Aru.
Ehituse peatöövõtja poolseid seisukohti jaganud Tarmo Pohlak (Nordecon AS) kinnitas, et lisa- ja muudatustööd on ehitusprotsessi loomulik osa, mis sageli aitavad tagada tellijale parima lõpptulemuse. Tema sõnul on suurimad väljakutsed seotud aja, raha, info liikumise ja vastutuse hajuvusega. “Edu võti seisneb õigete hanketüüpide valikus, läbipaistvas kommunikatsioonis ja kõigi osapoolte koostöövalmiduses,” ütles Pohlak. “Kui pole usaldust üksteise suhtes, siis tulevad probleemid vältimatult kaasa,” lisas ta.
Lisaks jagas tellija kogemust Marek Moldau (Riigi Kinnisvara AS), riigihangete seaduse võimalusi avas Estella Põllu (Rahandusministeerium) ning hankelepingute nüansse tutvustasid Erki Fels ja Karin Marosov (Advokaadibüroo TEGOS AS).
Päeva teises pooles toimunud paneeldiskussioonis rõhutati usalduse, süsteemse koostöö ja ehitusele eelneva põhjaliku eeltöö olulisust. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse esimees Kadi Metsmaa toonitas, et hind on töövõtja valikul vaid üks paljudest komponentidest. „Projekteerimine on konsultatsiooniteenus nagu juristiteenus või IT-arendus – loomulik ja õiglane on seda käsitleda tunnipõhise tööna, mitte fikseeritud vähimpakkumisena (mida me näiteks õigusteenuse ostmisel ju kunagi eelda). Suurim väärtus sünnib põhjalikkusest ja alternatiivide kaalumisest, mitte odavaimast hinnast. Muudatused on kõige soodsamad lähteülesande täpsustamise ajal, enam-vähem taskukohased projekteerimise käigus, kuid kordades kulukamad ehituse ajal. Põhjendatud muudatus, mis loob suuremat kvaliteeti või vastavust tellija ootustele, on alati investeering, mitte kulu,“ ütles Metsmaa.
Ettekannetest jäi kõlama üksmeelne arusaam: lisa- ja muudatustööd on ehitusprotsessis vältimatud, kuid nende mõju sõltub suuresti sellest, kui läbimõeldult on koostöö korraldatud ja kui selgelt on alguses kokku lepitud mängureeglid.
Konverentsi korraldasid Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit.