Aasta parimad ehitusjuhid, projektid, insenerid, ideed ja tulevikutegijad on valitud – võitjad kuulutati välja eile õhtul konverentsil „Ehitus 2025+: kas loome väärtust või lappame lõputult?“
Sündmuse programmi koostamisel ühendasid jõud Eesti ehitus- ja arhitektuurivaldkonna erialaliidud ja -organisatsioonid ning Kliimaministeerium, kes tõstsid tulipunkti küsimuse, millist projekteerimise ja ehitamise kvaliteeti Eestis vajame ja kuidas tulemuseni jõuda. Pidulikul auhinnagalal anti välja tiitlid „Aasta ehitaja“, „Aasta ehitusinsener“, „Aasta noor ehitusinsener”, „Aasta sisekliima insener“, „Parim hoone ehitusprojekt“, „Parim rajatise ehitusprojekt“, „Digiehituse tulevikutegija”, „Aasta innovatsiooniprojekt“, „Aasta põrandategu“, „Puitmajaliidu aasta tegija“, „Eesti puitmaja sõber“ ja „Eesti puitarhitektuuri mõjutaja“.
Kes on konkursside laureaadid?
„Aasta ehitaja“ – Ahti Suppi, Merko Ehitus Eesti AS-i projektidirektor, Arteri kvartal
Merko Ehitus Eesti AS-i projektidirektor Ahti Suppi on suurte kogemustega ehitusjuht, kelle eestvedamisel on rajatud mitmed Merko ajaloo keerukamad objektid. Tänavu valmis Ahti juhtimisel Arteri kvartal, mille pingeline ehitustöö vältas ligi neli ja pool aastat, ehitustöödel osales kokku ligi 3500 inimest. Arteri kvartal koosneb kolmest osahoonest ja neid ühendavast aatriumist koos kahe maa-aluse korrusega. Kogu projekteerimine ja ehitamine toimus vastavalt BREEAMi standardile, kvartali hooned on liginullenergiahooned.
Ahti on suurepärane eeskuju meeskonnas töötavatele noortele inseneridele, kolleegid ja partnerid saavad olla Ahti peale kindlad, teades tema täpsust, konkreetsust ja põhjalikkust.
„Aasta noor ehitusinsener” – Elina Vink, Merko Ehitus Eesti AS-i objektiinsener
Elina Vink panustas objektiinsenerina Arteri kvartali valmimisse. Objektimeeskonna kaaslaste hinnangul oli noor spetsialist Elina Vink selles meeskonnas võtmetegija. Ta täitis kõiki insenerile ettenähtud ülesandeid, aitas koostada graafikuid, arvutas väga täpselt mahtusid ning kontrollis ehitustööde kvaliteeti. Elina suhtles igapäevaselt koostööpartnerite ja järelevalvega ning hoolitses teostusdokumentatsiooni ja teiste projektidokumentide korrashoiu eest. Kogenud objektijuhid on hinnanud, et Elina teadmised ehitusest on võrreldavad aastakümnete pikkuse kogemusega.
„Aasta ehitusinsener“ – Dmitri Gorbatjuk, Stricto Project OÜ peainsener
Stricto Project OÜ peainsener Dmitri Gorbatjuk vastutas Pärnu uue silla üldise kontseptsiooni eest ja kõik insenertehnilised küsimused olid Dmitri ja tema meeskonna mahuka töö tulemus. Dmitri töö osaks silla peainsenerina oli nii konstruktsiooniosa lahendus kui ehitustööde kava väljatöötamine. Lisaks oli ta üks silla arhitektuurse kontseptsiooni autoritest: konstruktsioon on õhuline, see ei koorma Pärnu linna üldpilti. Lähtudes sammaste asukohast valiti minimaalne pealisehitise kõrgus ning hoiti seda konstantsena terve silla ulatuses. Hetkeseisuga on Pärnu sild Eesti kõige suurema sildeavaga maanteesild.
„Aasta sisekliima insener“ – Pille Kaasan, inseneribüroo Telora OÜ VK KVJ insener
Pille Kaasani teadmised, kogemused ja panus eriala arengusse on teinud temast ühe Eesti juhtiva sisekliima inseneri. Üheks märkimisväärsemaks saavutuseks on tema osalemine Eesti algupärase standardi EVS 941-1:2024 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1: Kütte- ja jahutussüsteemid“, väljatöötamises. Tema põhjalikud teadmised aitasid luua standardi tasakaalustatud ja kasutajasõbraliku lõppversiooni. Pille on tänavu tegutsenud KVJ omanikujärelevalve eksperdina suurtes projektides – Arteri keskuses, Narva magnetitehases, Rimi jaotuskeskuses või Hyatt Place´i hotellis – ning teinud tehnilisi auditeid ja ekspertiise.
Foto: Tõnu Tunnel.
„Parim hoone ehitusprojekt“ – Arteri kvartal
Arhitektuur: Martin Aunin; peaprojekteerija: Projektipea OÜ
Arteri kvartalit luues oli arhitekt Martin Aunini eesmärgiks kujundada kogu kvartal tervikliku keskkonnana, ta pööras tähelepanu nii kõrghoone visuaalile linnasiluetis kui ka arhitektuursetele pisidetailidele tänavatasandil. Arteri kvartal pakub tiheda liiklusega tee ääres rahulikumat linnaruumi nii hoone kasutajatele kui ümbruskonna elanikele. Piirkonda aitab elavdada ka Tiigiveski park.
Arteri ehitusprojekti elluviimisel edendati sihiteadlikult tellija, projekteerija ning ehitaja koostööd. Ehitaja kaasati meeskonda juba projekti varases faasis. Projekteerimise käigus pöörati palju tähelepanu projektlahenduste alternatiivide kaalumisele, et valikud oleksid teadmistepõhised ning tugineksid analüüsidel. Arteri kvartal ehitustööd tehti valmis tööprojekti alusel.
Foto: Kaupo Kalda.
„Parim rajatise ehitusprojekt“ – Pärnu uus sild
Peaprojekteerija: Stricto Project OÜ
Pärnu uus sild on maamärk – väljapaistev ehitis, mille pikkus on 263 meetrit. Silla planeerimist alustati arhitektuurikonkursiga. Juba konkursile esitatud ideekavandi juures oli näha idee terviklikkus: arhitektuurne lahendus sobitus ümbritsevaga.
Pärnu silla rajamiseks kasutati alates eskiisi staadiumist mudelprojekteerimist. Projekteerimistööde korraldus, ehitusloa hankimine, tööprojektide ning ekspertiiside korraldamine sujus. Ka tööprojekti staadiumis oli projektdokumentatsioon mahukas ning põhjalik. Head koostööd tegid kõik osapooled – tellija, projekteerijad ning ehitustöid juhtinud Inf Infra OÜ / EG Ehitus AS ühine meeskond.
„Digiehituse tulevikutegija” – Sander Jaaniste
„Tehisintellekti ja masinõppe kasutamise võimalused ohutuse juhtimiseks ehitusobjektil. Ohutuskorralduse assistent – mudeli prototüüp.“ Tallinna Tehnikaülikooli magistritöö
Sander Jaaniste magistritöö raames valmis tehisintellektil põhinev digitaalne tööriist. Jaaniste uuris ehitussektori tööõnnetuste põhjuseid ja kaardistas tehisintellektil põhinevaid süsteeme, mis võiksid aidata inseneridel ohutusega seotud teemasid tõhusamalt juhtida. Ohutuskorralduse assistendi nime kandev tööriist analüüsib ehitusplatsil koostatavaid ohutusvaldkonna dokumente ja teeb nende põhjal andmepõhiselt otsuseid. See annab märku, kui varem on ilmnenud potentsiaalselt ohtlik olukord ja ohu ennetamine nõuab ehitusplatsi koordinaatorilt täiendavaid samme. Mudelit on kerge kasutada, see ei eelda koordinaatorilt spetsiaalseid IT- teadmisi.
„Aasta innovatsiooniprojekt” – KOKO Arhitektid. Esimene BIM-põhine ehitusluba Eestis
Kruiisiterminali lähedusse rajatav 110/10 kV alajaama hoone projektiga astus Tallinna Sadam järgmise sammu Eesti digitaalse ehituse arengus. Tallinna Sadam on aastaid edendanud BIM-põhist projekteerimist ning kasutanud projektides ühtseid BIM-nõudeid. Enne projekteerimise algust täiendati need ka ehitisregistris BIM-ehitusloa taotlemiseks vajalike parameetritega. Sellest lähtudes tegi Tallinna Sadam KOKO Arhitektidele ettepaneku esitada ehitusloa taotlus esmakordselt BIM-mudeli põhjal. Nii tellijale kui ka projekteerijale oli see uudne lähenemine. Selgus, et tegemist oli esimese omataolise BIM-mudeli põhise ehitusloa taotlusega Eestis.
Aasta põrandategu – Rüütelkonna hoone
Pro Põranda meistrid paigaldasid Rüütelkonna hoonele põrandad, aidates seda renoveerida Eesti esindushooneks. Ajaloolisse interjööri sobitusid hästi Lincona põrandalahendused – kasutati paneelparketti ning laudparkette. Need annavad ruumile iseloomu, mõjudes sealjuures soliidselt.
Rüütelkonna hoone kui riiklikult ja kultuuriliselt erakordselt olulise objekti taastamisel nõuti tegijatelt kõrget kvaliteeti, ajaloolise kihistuse austamist ja kaasaegsete kasutusnõuete arvestamist. Põrandalahendus selles hoones pole pelgalt tehniline paigaldus, see oli hoolikalt läbimõeldud koostöö sisearhitektide, restauraatorite ja inseneridega.
Puitmajasektori autiitlid:
Puitmajaliidu aasta tegija on Peeter Peedomaa. Peeter Peedomaa eestvedamisel on Eesti puitinseneeria kindlalt maailmakaardile toodud: Arcwoodis valmivad maailmatasemel liimpuit- ja ristkihtpuitkonstruktsioonid ning mitmed Eesti arhitektuuripärlid.
Eesti puitmajasõber on Tallinna Ehituskool
Tallinna Ehituskool on avatud ja tööturu vajadusi mõistev kutsehariduse eeskuju, kelle järjepidev koostöö Eesti Puitmajaliidu ja Puitehituse akadeemiaga on aidanud puitmajasektorile uusi oskustöölisi ette valmistada.
Eesti puitarhitektuuri mõjutaja on Kavakava arhitektuuribüroo
Kavakava arhitektuuribüroo on Loodusmaja kaudu näidanud puidu arhitektuurset potentsiaali kõige tugevamal kujul, innustades tervet põlvkonda arhitekte puidust julgemalt ja ambitsioonikamalt mõtlema.
Konverentsi Ehitus 2025+ korraldasid Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), Eesti Arhitektide Liit (EAL), Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL), Digitaalehituse klaster, Eesti Puitmajaliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL), Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liit (VIMPTEL), Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ) ning Kliimaministeerium.