Kavandatavad kutseseaduse muudatused ei lahenda kutsesüsteemi probleeme, vaid toovad kaasa ulatuslikke riske, nagu tööandjate rolli nõrgendamine, bürokraatia suurenemine ja töö- ning haridusmaailma koostöö vähenemine. 31. jaanuaril esitasid kutse andjad (EEEL, EEL, ESTEL, EKKL, Eesti Puitmajaliit, EKHÜ, VIMPTEL) Haridus- ja Teadusministeeriumile ühisseisukohad kavandatavate kutseseaduse muudatuste kohta.
Oma seisukoha edastanud kutse andjad ei näe väljapakutud meetmetes vajalikku sisu ja võimekust olemasolevate kutsesüsteemi probleemide efektiivsemaks lahendamiseks. Kutsekorralduse põhialuseks peaks olema tõhus ja vastastikusel tagasisidel põhinev koostöö töö- ja haridusmaailma vahel. Administratiivsete tegevuste tõhustamise vajalikkust kahtluse alla seadmata, jääb mitmete väljapakutud lahenduste puhul mulje, et need pigem „otsivad probleemi“, mitte lahendust.
Konsultatsioonil esitatud küsimuse asetus – millised võivad olla kavandatud muudatustega kaasnevad täiendavad võimalikud probleemid ja riskid, mida ei ole väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud, kuid mida tuleks seaduseelnõu koostamisel arvestada – on kutse andjate hinnangul juba iseenesest problemaatiline. Enne riskide ja probleemide käsitlemist on vajalik sisulisem kaasatus probleemipüstitusse ning selge ühiskondlik kokkulepe selle osas, mida soovitakse regulatsioonimuudatustega saavutada ja milliste eesmärkide täitmist peetakse oluliseks.
Praegusel kujul väljapakutud muudatustega kaasnevad riskid ja probleemid
• Tööandjate sisulise rolli kahanemine – suureneb oht, et õppekavad ei peegelda tegelikke tööturu vajadusi.
• Bürokraatia ja kallutatuse kasv – kutseasutuse laiem „kõike otsustav“ roll võib soovitud fokusseerituse asemel pikendada protsesse, vähendada kaasatust ja suurendada võimalikku poliitilist või administratiivset kallutatust.
• Finants- ja juurdepääsupiirangud – uute või täiendavate tasude kehtestamine peab olema proportsionaalne kutsesüsteemi põhialustega, et võimalikult paljud töövaldkonnad saaksid kutsemaailmas osaleda ning oma kvalifikatsiooni tõendamine oleks kutse taotlejatele atraktiivne ja motiveeriv.
Eeltoodut kokku võttes ei toeta tööturu esindajad esitatud kujul kutseseaduse muutmise väljatöötamise kavatsust. Ehitusvaldkonna kutse andjad on valmis edasiseks koostööks ja aruteludeks, et ühiselt luua kutsesüsteem, mis on haldustõhus ning toetab tööturu vajadusi arvestava haridussüsteemi arengut.